Kas sul on foto? Tuvasta kala koheselt Fishby rakendusega.
Ava rakendusKirjeldus
Harilik särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv mageveekala, kes on laialt levinud Euroopas ja Aasias. Ta on üks tuntumaid ja arvukamaid kalaliike oma levialas. Särg on kohastumisvõimeline kala, kes elab mitmesugustes veekogudes, alates väikestest jõgedest ja järvedest kuni suurte riimveelistesse lahtedesse. Tema keha on külgedelt lamenenud ja kaetud suurte soomustega. Iseloomulikud tunnused on punakad silmad ja oranžikad uimed. Särg on parvekala, kes toitub peamiselt põhjaorganismidest ja taimsest materjalist. Ta on oluline lüli veekogude toiduahelas, olles nii saakloomaks röövkaladele kui ka toiduks paljudele veeorganismidele.
Füüsilised omadused
- Keha kuju
- compressed
- Värvus
- Selg on tumerohekas või sinakashall, küljed hõbedased, kõht valge. Silma iiris on punane või oranžikaspunane. Uimed on punakad, eriti rinna-, kõhu- ja anaaluimed.
- Soomuse tüüp
- cycloid
- Suu asend
- terminal
- Eristuvad tunnused
- Punased silmad, Oranžikad uimed, Külgedelt lamenenud keha, Suured soomused (40-45 soomust külgjoonel), Külgjoon on peaaegu sirge
- Seljauim
- Üks seljauim, mis algab kõhuuimede tagumisest servast. 10-12 kiirt.
- Sabauim
- Saba on sügavalt sisselõikega, kahehõlmaline.
- Rinnauim
- Rinnauimed on suhteliselt lühikesed, oranžikad.
- Eristuvad uimed
- Kõhuuimed on paaris, paiknevad rinnauimede taga. Anaaluim on lühike, 10-12 kiirt.
Tuvastusnõuanded
Silmade värvus
Hariliku särje silmad on iseloomulikult punased või oranžikaspunased, mis on hea eristav tunnus.
Uimede värvus
Rinna-, kõhu- ja anaaluimed on sageli punakad või oranžikad.
Keha kuju
Külgedelt lamenenud, suhteliselt kõrge keha, mis eristab teda mõnest teistest karpkalalistest.
Soomused
Suured, hästi nähtavad soomused, külgjoonel 40-45 soomust.
Suu asend
Lõppseisuline suu, mis on suunatud otse ette.
Elupaik
- Vee tüüp
- freshwater
- Sügavus
- Eelistab madalamaid ja keskmisi sügavusi, kuid leidub ka sügavamates veekihtides. Kudemise ajal madalamates taimestikuga kaetud alades.
- Keskkond
- Järved, jõed, tiigid, paisjärved, riimveeline rannikumeri (nt Läänemere lahed). Eelistab aeglase vooluga või seisva veega alasid, kus on rikkalik taimestik ja mudane või liivane põhi.
- Geograafiline levik
- Peaaegu kogu Euroopa (välja arvatud Hispaania lõunaosa, Itaalia, Kreeka ja Norra põhjaosa) ja Aasia põhjaosa kuni Siberi ja Kaspia mere piirkonnani.
Akvaariumi teave
- Hooldustase: intermediate
- Temperament: peaceful
- Toitumine: omnivore
- Minimaalne paagi suurus: 300 liitrit (noortele isenditele, täiskasvanud vajavad suuremat)
- Temperatuur: 10-22°C
- pH tase: 6.5-8.0
- Karedus: 5-20 dGH
- Ühilduvus: Sobib teiste rahulike, sarnase suurusega külmaveekaladega. Vältida agressiivseid või väga väikeseid kalu.
- Erinõuded: Vajab head vee filtreerimist ja hapnikuga varustamist. Eelistab taimestikuga alasid ja varjepaiku. Akvaariumis hoides on oluline tagada piisavalt ujumisruumi ja stabiilsed veetingimused. Parvekala, seega tuleks hoida vähemalt 5-6 isendist koosnevas parves.
Looduslik teave
- Kaitsestaatus: least concern
- Hooajalisus: Kogu aasta, kuid aktiivsem kevadest sügiseni. Kudemine toimub kevadel.
- Turuhind: Madal
- Kaubanduslik tähtsus: low
- Maitse: Mahe, kergelt magus
- Tekstuur: Pehmepoolne, rohkelt luid
- Valmistamisviisid: Praadimine, Suitsetamine, Marineerimine, Suppides
- Toiteväärtus: Hea valguallikas, sisaldab oomega-3 rasvhappeid ja vitamiine (nt D-vitamiin).
Põhifaktid
Kudeminebehavior
Särg koeb kevadel (aprillist juunini), kui veetemperatuur tõuseb 8-12°C-ni. Mari heidetakse veetaimedele või üleujutatud rohule madalates veekogudes.
Hübriididinteresting
Särg ristub sageli teiste karpkalaliste liikidega, näiteks latika (Blicca bjoerkna) ja turbaga (Leuciscus cephalus), moodustades viljakaid hübriide.
Toiduahela lülibehavior
Särg on oluline toiduahela lüli, olles saakloomaks paljudele röövkaladele (nt haug, ahven, koha) ja lindudele (nt kormoran, kalakajakas).
Kohastumisvõimeamazing
Särg on äärmiselt kohastumisvõimeline liik, kes suudab elada väga erinevates veekogudes, taludes nii madalat hapnikusisaldust kui ka mõõdukat reostust.
Pikaealisusrecord
Särg võib elada kuni 15-20 aastat, kuigi enamik isendeid elab looduses lühemalt.
Ohutuseteave
Ohutu- Ohutustase: safe
- Mürgine: Ei
- Söödavus: edible
- Käsitsemisjuhised: Särje käsitlemisel ei ole erilisi ettevaatusabinõusid vaja. Tema uimedel ei ole mürgiseid ogasid. Soomused võivad olla libedad, seega on soovitatav kasutada kindaid, kui kala on elus.
Sarnased liigid
Teib
Leuciscus idus
Teibi silmad on kollakad, mitte punased. Teibi suu on suurem ja keha on piklikum. Teibi soomused on väiksemad ja külgjoonel on neid rohkem (55-61).
Viidikas
Alburnus alburnus
Viidikas on palju saledam ja väiksem kala. Tema suu on ülespoole suunatud (ülaseisuline) ja soomused on kergesti eemalduvad. Silmad on hõbedased.
Turb
Leuciscus cephalus
Turval on suurem pea ja laiem suu. Tema silmad on kollakad ja uimed on tumedamad, mitte nii punakad kui särjel. Keha on jässakam.
Linask
Tinca tinca
Linaskil on palju väiksemad soomused, paksem ja limasem nahk ning iseloomulikud vurrud suunurkades. Silmad on punased, kuid keha kuju ja värvus on särjest oluliselt erinevad.
Teaduslik klassifikatsioon
- Riik
- Animalia
- Hõimkond
- Chordata
- Klass
- Actinopterygii
- Selts
- Cypriniformes
- Sugukond
- Cyprinidae
- Perekond
- Rutilus
- Liik
- Rutilus rutilus
Uuri lähemalt: Harilik särg
Tuvasta kala ükskõik kus
Tasuta iOS-is, Androidis ja veebis. Fotopõhine tuvastus, täielikud liigiandmed ja palju muud.